Kasvuhoonekasutab energiatarbimise võimalikult suureks vähendamiseks "entalpia-niiskuse diagrammi" põhimõtet. Kui isereguleerimine ei suuda seatud HVAC-indeksit saavutada, kasutab see kütte-, jahutus-, niisutus-, külmutus- ja õhukuivatusseadmeid.kasvuhoonekeskkond vastab põllukultuuride kasvu vajadustele.
Talvel ja suvel kasutage siseruumides tagastuvat õhku täiel määral ära, hoidke minimaalset värske õhu hulka, säästke soojust ja külma ning vähendage süsinikdioksiidi kadu.
Talvistel öödel, kui siseruumide suhteline õhuniiskus on üle 90%, ventileeritakse traditsioonilist kasvuhoonet loomulikult akende avamise teel. Loomulik ventilatsioon on termilise rõhu ja tuule rõhu koosmõju tulemus, mida on raske kontrollida. Poolsuletud kasvuhoonetes reguleeritakse seadmeid vastavalt erinevatele välistingimuste meteoroloogilistele parameetritele, arvutades välja õhukuivatuse hulga. Kuivad alad kasutavad täielikult ära välistingimustes olevat kuiva külma õhku, seega säästetakse kunstlikku jahutusenergiat võrreldes kõrge õhuniiskusega aladega.
Talvel, kui kasvuhooneklaasi kondenseerumine on suurem kui põllukultuuride aurustumine, on kasvuhoones enamikul juhtudel vaja niisutamist ning välisaknad suletakse, et vähendada sise- ja välissoojusvahetust.
Kui suvel on vaja jahutada, niisutatakse kuiva välisõhku mikrouduisolatsiooniga, et alandada sisetemperatuuri ja suurendada õhuniiskust.
Märgkardinaid saab kasutada isolatsiooni niisutamiseks ja jahutamiseks kuivades kohtades, mis aitab oluliselt säästa esialgset investeeringut.
Kuumades ja niisketes piirkondades on nii välistemperatuur kui ka õhuniiskus väga kõrged. Adiabaatilist aurustusjahutust ei saa jahutamiseks ja õhu kuivatamiseks kasutada. Vaja on lisada jahutusmooduleid ja kunstlikke külmaallikaid. Kui õhu kuivatamise võimsus on suur ja sissepuhkeõhu temperatuur on liiga madal, on vaja lisada ka kunstlikke soojusallikaid külma õhu ülessoojendamiseks.
Intensiivsem maakasutus: Traditsioonilise kasvuhooneventilaatori märgkardina efektiivne pikkus on 40–50 meetrit. Õhu lühise vältimiseks on kahe kasvuhoone vahel vaja 14–16 meetrit. Poolsuletud kasvuhoone pikkust saab suurendada umbes 250 meetrini, mis suurendab oluliselt õhuvarustuse ühtlust.
Väiksem küttevajadus: Kuivades ja poolkuivades piirkondades väheneb ventilatsioonimahu tõttu aknapind, külma õhu läbitungimine, soojuskoormus ja energiatarbimine.
Tõhustatud epideemia ennetamise võime: Siseruumide positiivset rõhku saab reguleerida tagasivooluõhu ja väljatõmbeõhu mahu reguleerimise abil ning kasutatakse vähem pestitsiide ja epideemia ennetamise võime paraneb.
Süsinikdioksiidi säästmine: ventilatsiooni maht väheneb ja tagasivooluõhk kasutatakse täielikult ära, nii et põllukultuurid saavad siseruumides olevat süsinikdioksiidi täielikult absorbeerida ja süsinikdioksiidi tarbimine väheneb, mis on pool traditsiooniliste kasvuhoonete süsinikdioksiidi tarbimisest.
Keskkonnakontroll on täpsem ja mugavam.
Poolsuletud tomatikasvuhooneintegreerib intelligentse keskkonnakontrolli ja kahekihilise kardinasüsteemi ning saavutab valguse ja soojuse koordineeritud juhtimise abil 40% energiasäästu. Vee ja väetise taaskasutustehnoloogia kasutamine suurendab saagikust 35% ja vähendab energiatarbimist 50%.
Ehituskulud jäävad vahemikku 42–127 dollarit/㎡ (teraskonstruktsioon: 21–43 dollarit/㎡), hõlmates kliimaseadet, mullata süsteeme ja automatiseerimist. Poolsuletud disain (külgmised õhutusavad + padjaventilaator) tagab optimaalse ventilatsiooni, andes aastasaagikuse 30–50 kg/㎡ ja investeeringutasuvuse 3–5 aasta jooksul (tomati hind: 0,85–1,7 dollarit/kg), mis sobib ideaalselt energiatõhusaks kasvatamiseks.
Postituse aeg: 04.07.2025